Neljapäeval oli üks väga nome päev, hommikul nagu ikka rongid hilinesid ja jooksin juba hommikul end segaseks ja siis tööjuures: see aafrika mutt koguaeg moliseb. Tee seda, ei nüüd seda, ah sa teed niikuinii koik valesti. Mina teen midagi kohe mu kalllal ja kui sama asja teeb teine naine, siis on see okey. Mul viskas ikka kopsud vett täis ja olin endast nii väljas. Melany aga rahustas mind, et pole midagi, ta räägib selle mutiga. Rääkisin ka Frankoga ja tema Lucaga ja siis tuli otsus, kuulopus see naine kaob. Ah nii siis asjad käivadki. Ma olin nii väsinud sellest päevast ja Franko saatis mulle smsi, et miks ma nii emotsionaalne olen, on mul päevad voi midagi ja mu ämber sai üleujutatud, ma nii solvusin, et ei rääkinud temaga terve ohtu. Ta ikka piinles, sest ma ei suhelnud temaga:) OH, mehed igakord kui naised teevad midagi, voi on närvis, voi on lihtsalt stress, siis nemad, ainus, mis huulilt tuleb on, "päevad on vä".
Reedeks onneks ma kogusin end ja olin paremas tujus. Hommik oli üle pikaaja rahulik ja rongid saabusid oigeks ajaks ja tööl oli ka okey. See teine köögitädi räägib minuga koguaeg, mis siis et saksa keeles ainult, kuid see ka hea. Ma olen teada saanud, et tal 5 last kodus, tema kodune keel on vene-saksa keel, sest ta pärit Kasastanist, nii et saaksin temaga molemat keelt harjutada:). Erlenbachi joudes peatus üks hipi auto ja mees ulatus mulle läbi akna suure ouna ja soovis head päeva. See oun oli toesti hea ja tegi mu tuju toeliselt heaks. Netti sattudes ma uurisin veel viimaseid vihjeid Würzburgi kohta, sest laupäeval lähen nädalavahetust veetma mujale ja uusi seiklusi otsima:) Loodan, et tuleb tore nädalavahetus:)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar