Inglismaal

Tere mu kallid sobrad, olen siis omadega juba Inglismaale joudnud. Laevasoit Prantsusmaalt oli vaga mugav, magasin kogu tee:) Ainult enne sadamasse joudmist kui paike tousis liigutasin end ja laksin tekile pilte tegema. Kulastasin Yorki, mis on paris lahe vaike linnake aga kahjuks, nagu minuga ikka suudan ma millegagi hakkama saada ja siis pean kiiresti lahkuma. Jalle suutsin ma endale piinlikust valmistada, kui poes kaies avasin roomsalt varuvaljapaasu, ehk siis fire exit ja muidugi laks alarm kogu poe territooriumil toole, ma tegin nao nagu poleks midagi valesti teinud ja lahkusin kiirel sammul, et keegi mind ei vahistaks:) Leidsin, et on vist siiski parem kui lahkun sellest linnast nats eemale:) Uritan olla puhapaeval tagasi Saksamaal ja siis ehk naib, kuhu mu tee edasi viib:)
Kui ma saan jargmine nadal saksast asjad kokku korjata ja lennupileti siis olen oktoobri algul eestis tagasi. Kuigi ma tean, et mu kallid sobrad tunduvalt enamuses ei taha mind tagasi, siis ma andestan teile selle ja tulen koigi kiuste tagasi. Ega ma nii naiivne ka pole nagu te arvate, et ei tea, et Eestis rasked ajad ja pole suurt tood ja ka elupaika enam aga mis siis ikka. Ma olen oma elus nii palju kordi uuesti alustanud, et ma arvan, et ka seekord saab kunagi asjad korda ja lahevad paremaks:)Ja ma muidugi unustasin, et tana laupaeval voidan ma millioni, lotoga, mille ostsin kolmapaeval, see on selge:)Jah ma pole uldse naiivne:):):) Aga ok olge tublid mu koige kallimad.
Armastusega teie Molly

Pildid Itaaliast ja Austriast

Austrias maisiraksus:)

Väike ronimine ei tee ju paha:)

Toelised joed on ikka Itaalias

Euroopa sillal, kus on voimalik teha

192m korgust benjihüpet:)

Orkaan vaibub...

Tänaseks on inimesed juba palju rahulikumad: mina elan nüüd rekkas ja soidan Euroopas ringi, kuni selgub, mis saab minust edasi. Luca ja Franko ode pidi kiirele puhkusele soitma, sest Luca lubas tema juurde soita ja ta maha lüüa:) Franko naine ei julge Frankole helistada ja on hetkel madalam kui muru, oodates mil ta on maha rahunenud:). Peale Luca ja Franko ei tea keegi, et ma veel siin, enamused arvavad, et ma juba Eestis tagasi ja see on hea, siis pole neil enam pohjust skandaalitseda. Täna soidan ma siis Itaaliasse ja vaatan, kuhu siis järgmiseks lähen ja mis edasi.Ehk nädalalopp annab rohkem selgust. Mina tuleksin heameelega koju tagasi aga enne pean kovasti lotot mängima ja natuke elamisraha koguma, et siis eestis kova pidu maha pidada oma toeliste sopradega ja ringi tsillida:)

Segadus kuubis

Pühapäeval tagasi minnes hakkas peale see suur sega-summa-suvila. Koik olid järsku nii närvis, helistati igaleühele ja jama kui palju (ühesonaga mitte millestki) Koik said koigist valesti aru, keegi lisas paar valet lauset vales kohas ja mina olin kokkuvottes tänaval.
Franko naine läks rekkasse, mil ta magas ja sobras seal ringi ja leidis telefoni, milles olid minu smsid ja raha mis ma andsin Frankole, et ta saadaks mu vennale ja siis hakkasid jamad. Naine rääkis oma versiooni mida tema asjast arvab ja motleb Franko oele, see tegi omad järeldused, et ma olen halb ja pean siit kiiresti lahkuma. Siis läksid nad Stani restorani, kus oli ka Luca ja korraldasid seal suure draama ja lopuks ütles üksneist, et ma olevat saatnud smsi Frankole, et Stani ja Luca on jobud ja ma ei tea mida veel. Sellepeale solvus Luca helistas Melanyle, et ta ei taha mind enam aidata, sest ma olin öelnud seda ja seda (kuigi ma polnud midagi öelnud). Melany helistas mull, et mis siin toimub, miks ma nii käitun, mina muidugi ei saanud suurt millestki aru, üritasin seletada ja lopuks ütlesin, et kui ma olevat selle smsi saatnud siis peab see ka kuskil olemas olema, et toendada seda. Melany rahunes maha ja uskus mind ja helistas tagasi, et ma saan tema juurde Miltenbergi tulla ja siis saame asjad ära lahendada. Okey ma siis soitsin sinna rongiga. Rongijaamas helistasin, et ma kohal ja Melany ütles, et need naised olid talle helistanud ja keeranud talle suure jama kokku ja ma ei saa ikka sinna tulla. Stani kartis suurt tseeni oma restos ja palus, et Luca korjaks mu asjad ruumist ära ja tooks mulle, sinna rongijaama. Oh jummel nii ma siis motlesin, nii olengi tänaval, mis saab edasi, hääletan koju tagasi oma saja kotiga ja täna öösel tuleb magada metsas.......Helistasin Frankole ja seletasin, mis siin toimub, tema helistas Lucale ja rääkis nagu asjad tregelikult on ja Luca rahunes ja nad otsustasid, et ta viib mu Frankfurdi rongijaama ja saadab mu Lübeckisse, kus Franko laadis. Okey, ma siis ootasin ja praadisin mis edasi. Lopuks joudsin ka LÜbeckisse ja kuulsin, tesit poolt ka mis juhtus. Alicia (Franko ja Luca ode) oli teinud mingi meeletu segaduse ja jama koigile. Esiteks ta ütles, et ma elan Stani juures ja et ta nägi mind festivalil koos melany ja Luca ja Frankoga. Sellepeale sai vihaseks Luca naine, et Luca oli koos Melanyga ja tegi omakorda draama Lucale ja Melanyle ja nii oli Melany endast väljas ja LUca ei teadnud enam, kuhu, keda aidata ja mida teha. Nii olid Luca ja Franko väga vihased oma oe peale, kes kiskus koik inimesed omavahel tosiselt tülli. Ma ei saa aru sellest oest, kuidas ta sai ka Melanyle sitta keerata, nad on ju väiksest peale Melanyga parimad sobrad....Franko arvab, kuna ta ode lahutas, siis nüüd tahab ta ka koik oma pere liikmed lahutama sundida, sest ta pettunud oma elus voi midagi sellist. Ma toesti ei tgea, mida arvata sellest loost. Mina saan alati Eestisse tagasi tulla ja asja unustada aga kuidas peab nüüd elama Melany ja Luca ja Franko ja Stani, kellele korraldati koige suurem kahju. Nemad peavad selle paksu sitta supi ära lürpima. Ja koigele lisaks tuli Lucale resto arved, mis olid nii meeletud suured, et ta peab oma resto sulgema pooleteise kuupärast. Oli alles nädalavahetus ja kokkuvottes koik mingi kibestunud oe suupruukimise pärast ja tema üritas koike minu kaela ajada, et see minu süü, no mida fucki.....No on alles seebiooper siin, kunagi saan lausa oma raamatu kirjutada, siis saab sellest tubli seriaali kokku:) Kus vanad mutid nutavad ja kaasa elavad igal argipäeval 17.00-18.00.
Ma siis hetkel elan Franko rekkas ja soidan temaga euroopas ringi, kuni orkaan rahuneb ja saab hakata hahjusid kokku arvestama ja siis moeldes, mis teha edasi. Kas mina tulen Eestisse tagasi, mis saab Luca restoranist, kuidas lahenevad Luca suhted Melany ja ta naisega. Kas Franko läheb kodust ära ja lahutab, selgub järgmistest osades. Ära maga maha järgmisi osasid, millal need ekraanile jouavad selgub siinsetest saksa ja itaalia ressursidest:):):):)
Ma loodan kallid sobrad, et te olete ikka minu poolt:)

Würzburgis

Laupäeva hommikul läksin siis rongiga Aschaffenburgi ja hakkasin otsima kohta kus hääletada, kondisin ikka sitta kanti ja lopuks linna ääres, jagas mingi mees valimis lehte ja pakkus kommi ja seletas, kuhu peaksin minema:) Lopuks votttis mingi itaallane mind peale ja ütles, et ta läheb korval külasse aga kui ma ootan natuke, ta vahetab auto ja siis saab mind Würzburgi viia. Ma ütlesin, et hääletan edasi ja kui mind keegi ei vota peale kuniks sa tagasi siis tulen temaga.Okey kokkulepitud, nii ma kondisingi edasi ja hääletasin, kuni avastasin, ma unustasin om väikse koti tema autosse, sitt mu raha ja annese fotokas, mu dokumendid jms. Hakkasin tagasi kondima, lootes, et ehk ta märkab aga ta soitis tagasi mu juurde ja vahetas auto ja nii viiski ta mu sinna, kus vaja, huhhhhh......seekord läks hästi. Ma votsin toa ühes väikses hostelis, kuue voodiga ruumis. Väga odav ja puhas ja ilus oli. Siis läksin linnapeale tsillima. Kaheksa tundi kondisin mäest üles, mäest alla, joe äärd pidi ja sildadest üle ja keskväljakule joudes avastasin, siin toimub mingi fest. Lahe tsillisin ringi ja ühe bändi liikmega lasin isegi pilti teha:) ma oskan üksi olles ka pidutseda. Ja esimest korda käisin ka suures lossis muusiumis, see oli nii voimas, kahju, et pilte ei tohtinud teha, oleks tahtnud teile ka mu sobrad näidata kui lahe see oli. Würzburg on toesti lahe koht, mul hea meel, et ikka joudsin sinna:)
Ohtul oma ruumi tulles hakkas üks ameerika poiss minuga suhtlema ja ta on kova matkaja, nii me üle tunni lobisesime erinevatest kohtadest kuhu matkata, mis kus äge on, mis varustus kummalgi jne. Niii lahe oli ma lopuks sain ka rääkida ja kommunikeeruda inimestega:):):)
Kuid minu üleval magas üks hiinakas voi muu selline, kes norskas hirmsasti ja pooltundi me koik ülejäänud motlesime kuidas teda liigutada, et ta ei norskaks, väga soge oli ja naljakas:)

Pildid Würzburgist

Kolamas Würzburgis

Väike puhkus pargis

Loss, mida külastasin, seal ka muusium,

mis lihtsalt vorratu oli...

UNESCO peahoome

Würzburgi fest

Väiksed tibud näitamas parimaid voteid:)

Üksi olles, suudan siiski ka pidutseda:)

Kaunid ergutus meeskond puhke hetkel

Üks tore bänd ja sogedad pilllid ja tantsija:)

Hea ja halb päev

Neljapäeval oli üks väga nome päev, hommikul nagu ikka rongid hilinesid ja jooksin juba hommikul end segaseks ja siis tööjuures: see aafrika mutt koguaeg moliseb. Tee seda, ei nüüd seda, ah sa teed niikuinii koik valesti. Mina teen midagi kohe mu kalllal ja kui sama asja teeb teine naine, siis on see okey. Mul viskas ikka kopsud vett täis ja olin endast nii väljas. Melany aga rahustas mind, et pole midagi, ta räägib selle mutiga. Rääkisin ka Frankoga ja tema Lucaga ja siis tuli otsus, kuulopus see naine kaob. Ah nii siis asjad käivadki. Ma olin nii väsinud sellest päevast ja Franko saatis mulle smsi, et miks ma nii emotsionaalne olen, on mul päevad voi midagi ja mu ämber sai üleujutatud, ma nii solvusin, et ei rääkinud temaga terve ohtu. Ta ikka piinles, sest ma ei suhelnud temaga:) OH, mehed igakord kui naised teevad midagi, voi on närvis, voi on lihtsalt stress, siis nemad, ainus, mis huulilt tuleb on, "päevad on vä".
Reedeks onneks ma kogusin end ja olin paremas tujus. Hommik oli üle pikaaja rahulik ja rongid saabusid oigeks ajaks ja tööl oli ka okey. See teine köögitädi räägib minuga koguaeg, mis siis et saksa keeles ainult, kuid see ka hea. Ma olen teada saanud, et tal 5 last kodus, tema kodune keel on vene-saksa keel, sest ta pärit Kasastanist, nii et saaksin temaga molemat keelt harjutada:). Erlenbachi joudes peatus üks hipi auto ja mees ulatus mulle läbi akna suure ouna ja soovis head päeva. See oun oli toesti hea ja tegi mu tuju toeliselt heaks. Netti sattudes ma uurisin veel viimaseid vihjeid Würzburgi kohta, sest laupäeval lähen nädalavahetust veetma mujale ja uusi seiklusi otsima:) Loodan, et tuleb tore nädalavahetus:)

Palju onne Molly!

Täna sai siis mul terve kuu oldud siin saksamaal. Sai elatud Miltenbergis, kus avastasin esimesed mägised matkaroomud, ilusad vaated ning ehtne festivali menu. Külastasin Frankfurdi klubisid. Ööbisin ka Melany ema juures, kolisin Erlenbahi Stani restorani, kes mind lopuks paksuks soimas ning joudsin ka Hollandis ja Prahas ära käia:) Ja mitte ei saa mainida mu esimest Aschaffenburgi külastust öösel pitzaama väel:)
Tööd muidugi sai ka alustatud, nii, et nahk tahma pesemisest punane, esimesed rasked hetked üksi ning seiklused rongidega ja korra ka hääletades:).
Heleri Eestist külastas mind, käies päeva ka Klingenbergis, koiksugu puude raksus, mis andis süüa aga eriti virsikuid (seni maani nad mul rodul).
Olen oppinud saksa keeles, tere, head aega, homseni, numbrid ja mu esimene lemmik sona muidugi GENAU:) jms lihtsamad asjad ja hakkan juba vaikselt hablama ka itaalia üksikuid sonu aga arengu ruumi on nii et kole......
Eile otsustasin ka, et nüüd aitab, kaua ma konutan oma külmas toas, nädalavahetused mul vabad. Lähen kuhugi. Ostsin endale saksa kaunimate paikade raamatu ja väikse kaardi ja nüüd otsin endale järgmist avastamis kohta. Loodan, et selleks saab see nädalavahetus Würzburg, mis on piltidelt lihtsalt vorratu ja pole ka kaugel. Kas sinna lähen häälega voi rongiga on selgusetu aga eks aeg näitab. Ja muidugi on seal linna lähedal voimalik matkata ja kaunemaid arhitektuuri pärandeid vaadata:) Nüüd on mida oodata aga rahaliselt pean hakkama rohkem motlema, sest see nädal pean ka 150 euri eest uued prillid ja raamid ostma, kuid sellegi poolest loodan, et tuleb lahe nädalavahetus, mu halli argipäeva:)
Teile kallid Eesti sobrad ütlen, et oleks nagu rahul isegi aga teid ei ole mu korval, teiega oleks paljud asjad siin palju palju lahedamad:)
Kallistades Alati Teie Molly

Spordipäev

Elie ohtul otsustasin jälle metsa minna, üksi nagu alati aga seekord hämaras: nii vinge oli, ma motlesin, et mul pole enam midagi selles metsas avastada aga tuli välja, et ikka on:) Kui pimedaks kiskus hakkas ka vihma sadama, olin läbimärg lausa aga värskendav ja varsti saan hakata siis roomsalt oma kummikuid sisse kandma.
Täna hommikul aga algas minu toeline spordipäev. Normaalselt läheb mu rong kell 08.11 aga täna ma ei teagi mida vastata, läks see 08.03 nad olid aegu muutnud ja muidugi, kes maha jäi olin mina. Olin püha viha täis, järgmine rong alles tunni aja pärast. What to do, what to do? Mis siis ikka lähen maanteele ja hääletan Aschaffenburgi, ehk kui kohe peale saan siis on voimalus järgmisele rongile saada. No jah Eestis on ju mul nii kombeks, ma vist ikka vahel unustan, et ma olen teises riigis. Hakkasin suvalise kohapeal hääletama ja onneks üks inglise keelt konelev naine läkski Ascaffenburgi. Ma juba rahunesin ja vahepeal saatsin Frankole ka smsi et mida ma nüüd teen ja hääletan tööle aga koik korras ma juba peaaegu teises linnas, kui naine peatas auto ja ütles, ma nüüd keeran siit ära ja mul tuleb 2km kondida rongijaama. MIDA! ei no lahe küll, muidugi hea, et mind üldse peale voeti, kuid mis siis ikka väike hommikune trenn, järgmine rong läks tunni pärast nii oli mul aega linnapeasl tsillida. Käisin ka prilli poes, sest nädalavahetusel lohkusin oma prilliraami. 149 euri eest saaks uued raamid ja klaasid, päris hea, lubasin siis kolmapäev tagasi tulla, et reedel uued prillid kätte saada. Rongijaama tagasi joudes avastasin, et see rong teeb pikema ringi....mis mottes, küsisin ma pidevalt endalt...veel rohkem hilinen tööle. Vahepeal helistas Franko Lucale, et ma jäin rongist maha jne ja Luca küsis miks mina ei helistanud, siis Franko vastas, et ma kardan teda.....no niiiiii....taga targemaks (kuigi see vist nats tosi ka:). No pika seiklemise peale ma siiski tööle joudsin ja Luca pakkus mulle kohe küpsiseid, sest mul nii sitt hommik oli olnud aga ma ei tahtnud. Täna oli hämmastavalt kiire päev tööl ja koguaeg jalgade peal, vahel tunnen, et varsti ma enam ei konni, sest nad lausa tulitavad.
Oma ruumi joudes polnud asi üldse nii roosiline, mul siin nii jäiselt kül, et vahel motlen, väljas ka soojem, et magaks seal. Stani ütles, et kella seitsmest ohtul läheb soojaks, kell juba pea pool üheksa ohtul aga ei midagi, kuigi radikad maximumi peal. Ma kohe ei teagi mida öelda, ehk olen lihtsalt ise nii külm inimene.............

Jälle üks töönädal läbi...

Esmaspäeva hommikul lahkus siis Heleri ja mul hakkas jälle töö. Ma ikka nii suures masenduses sellest, et Stanni mind paksuks soimas, ma otsustasin, et ei söö enam kunagi selles restoranis ega Erlenbahis ainult töö juures ja siis ka poole vähem kui tavaliselt. Olin ikka nii suures paanikas, mind pole ikka väga pikka aega paksuks soimanud ja ma just eelmine nädal nii onnelik, tundes, et olen alla votnud, sest koik mu riided suureks jäänud. Sitta aga sellega, ma ei rääkinud ka Stanniga sonagi, alles neljapäeval, kui nägin teda siis tere utlesin mokaotsast. Ma üldse ei imesta, et ta 29 ja vallaline(kuigi sain teada, et tal korval külas ka lapsed ja naine, kellest lahus elab). Rääkisin ka Frankoga ja ta käis ükspäev kodus ja toi mulle kotitäis süüa. Ma tulin siis koju ja suur kott seisis mu toas täis toitu, sink, juust jogurt, actimel, hapukurgi purk, tomatid, sai ja suur kast vett:) Kahjuks on jogurt ja actimel halvaks juba läinud, mul pole veel külmikut ju:(
Aga siis teisipäeval käisin Melanyga uut korterit mulle vaatamas. See oli väike aga ilus, milles oli remont alles tehtud. Maksis aga ka kova hinda 500 euri kuu. Kuid kui ma ei raiska üldse raha siis on päris ok ma arvan ja see kesklinnas ning ma saaksin ehk ka teise töö votta lisaks. Linnas elades saaksin ma raamatukogus käia ja avastada oleks iga nädalavahetus midagi ehk isegi vahel ohtul välja minna ja kui Lucal on caterindg linnas, saan sinna ka appi minna ja nii lisa teenida. Neljapäeval sain peale tööd aidata kaunistustega üheks peoks, see oli juba midagi uut ja vaheldust minu igapäevasele koristamisele ja noudepesule, käed nii käest ära, ma arvan, et maniküür, minu küüdsi nähes jääks ka kohe pimedaks, öeldes need on küll lootusetu juhtum:)
Reedel nagu tavaliselt on suurpuhastuse päev. Tegelikult on see naljakas, me peame surveveega porandat pesema ja koguaeg oleme nii läbimärjad. Ma kohe motlesin, et kui meie gäng teeks seda siis oleksime küll bikiinides ja kummikutega ja iga reede oleks fann. Oleksime läbimärjad ja teeks showd, oleks mul ka lobusam. ma isegi mingi hetk motlesin püksisääri üles käärides, et vottaks lausa paljajalu, hetkeni mil see aafriklane seda tegi, siis tulin kohe maapeale tagasi. Oi ei saan veel mone haiguse ka (pealegi ma ei meeldi talle üldse ja ta käitub minuga nomedalt, kuigi ise ka kunagi alustas ja koik oli vooras, mitte ei saa aru) Melany ütles, et talle ei meeldigi kunagi midagi seletada ega näidata, kuidas miski käib. See teine köögitädi on aga leebemaks juba muutunud, kolmapäeval näitas mulle, kus asjad käivad ja tegi seda saksa keeles, sest ta ei oska inglise keelt aga see ka hea siis moned asjad ehk jäävad meelde ka. Tegelt on see hea, et ta minuga suhtleb ja kui midagi vaja siis näitab ja ütleb rahulikult ka kohe seda saksa keeles. Ükspäev pidin küsima, kus sibulad on, see oli seiklus, ma näitasin et ajab nutma, söödav, ma olin kui tola aga sai teistele ka natuke nalja. Luca teeb ikka nalja ja küsib alati, kas mul ikka koik korras ja kui ta kord mulle kooki pakkus, siis ma keeldusin, ja utlesin ma paks....tema hakkas sellepeale naerma ja näitas enda korva ja ütles voibolla tema korvaga vorreldes küll, ma siis natuke rahunesin ja nii hakkasingi neljapäevast ka sööma rohkem:)
Aga rongidega soita mulle juba meeldib, vahel on stress ka ja homikuti pean tihti jooksma, sest rongid hilinevad ja korra läksin ka vale rongi peale. Pole hullu, see oli natuke naljakas ka. Täna avastasin, et kui naljakas, igapäev soidan peaaegu ühtede samade inimestega. Kui neist igapäev vähemalt viis inimest mulle nime ütleks teaks järgmisel kuul juba koigi nimesid ja nägusid ja nende sihtkohta:) Eile istusin ühe vanema poolse politseiniku vastas ja see jäi magam suu pärani lahti, ma hoidsin muiet tagasi, sest see nii koom oli. Ja korra soitsin ka esimeses klassis, sest mujal polnud vabu kohti ja siis tuli kontroll ja ütles, et see esimene klass ja kas mul ikka pilet on selleks. No tere tali, näen ma toesti nii hulkur välja...okey tööl olles potte, panne pestes toesti nats tahmane, kord lausa suu oli koos, nii et Melany ütles, et see näeb välja nagu mehe habe:):):) Vahel tunnen nagu oleks tuhkatriinu, kes rabab köögis rasket tööd, tihti pürst näpus ja küürin porandat, vanad hilbud seljas ja koguaeg tahmane:) Raske on ikka, väga raske, ainus mis üle jääb on mitte kohe alla anda ja loota, et kuupärast ehk kui juba rohkem sisse elatud, läheb paremaks. Ma toesti loodan seda.

Heleri külas mul...

See nädalavahetus tuli siis Heleri mulle külla, nii lahe saan lopuks eesti keelt rääkida. Pühapäeval läksime tsillima korval külasse ja matkama.Nii lahe, käisime ikka igalpool raksus ka. Kui nägime viinamarju soime neid, pirnipuud avastades haarasime neid maitsta ja kui me lopuks virsikupuu leidsime, siis läks korjamiseks.Jumal tänatud sai meil seljakott kaasa, see oli virsikuid pungil.terve kilekoti saime täis, onneks keegi ei näinud aga nii lahe oli raksus käia, viimati tegin seda kui titt olin..Ja virsikuid korjates, pühendasime selle meie armsale Külkale, keda me koik kui virsiku nimega teame ju:)lahe päev oli, kuni ohtuni, mil me restosse sööma läksime ja Stanni mind pool tundi paksuks hüüdis, siis oli mu ohtu rikutud aga nüüd voite mulle koik suur Molly öelda, sest saksas molly tähendabki suurt, paksu.....nii et jah ma olen nüüd nome paks ka veel. Ma loodan kallid eesti sobrad, tuttavad, et kui tagasi varsti siis ikka tere mulle utlete, kuigi suur tünn olen.

Nädal tööl

Oh mu kallikesed, oli see vast nädal. Ma alustasin tööd siis lopuks ja hakkasin ka iseseisvalt rongidega liiklema. Ma ikka vahel nii dum dum. Eile näiteks jäin ühest rongist maha, sest ma rumaluke ei näinud, et seesama mis mu ees on lähebki sinna kus vaja, nii passisingi eile tunnike Aschaffenburgis. kül ma olin ikka endapeale tige ja koju joudes loikasin oma juuksed närvide rahustamiseks, no tere tali, nüüd mul nome soeng ka veel koigele lisaks. Ja nii tihti koik rongid hilinevad ja ma jooksen ühest kohast teise, vahel suurest innust ma lausa liiga palju jooksen ja korra panin oma peatusest ka mööda:) Aga ma öppin ja tegelikult on ikka lahe rongidega soita. See nädalavahetus lähen üksi Aschaffenburgi, ma loodan, et ikka rongid nädalavahetusel soidavad:)
Täna peale tööd, panin oma armsad karikakardega kummikud jalga(sadas vihma kogu päeva) ja läksin jälle jalutama viinamarjade vahele:) Stanni ka naeris pikalt mu üle, kui mind kummikutes nägi aga noh mis siin ikka, mulle on nad ikka nii armsad ja pealegi mu ode kinkis need mulle:)
Väike paari tunnine jalutuskäik tegi mu meele kohe palju elavamaks ja roomsamaks.
Mul paranoiad, et need köögimutid ei salli mind üldse. Nad ei näitanud mulle esimesel päeval üldse kuhu mis käib ja eeldavad, et ma tean ise koike ja kui tahan kuhugi miskit panna pahandavad, et need ei käi siia.....ja kord olid noad valesti pandud(mina isegi ei puutunud neid) ja kohe minu süü, et valesti seal jälle. Vahel nii suur soov visata koik asjad sinna samma porandale, saata korrektses eesti keeles p"""""i ja kondida minema aga ei saa, sest teised pole süüdi ju selles, et ma ei oska midagi. Hea aga seegi, et Melany kaitses täna mind. Kui koik koristatud, leidsid nad ühe pesemata riivi ja ütlesid, näe mina unustasin selle pesta ja oigesse kohta asetada aga Melany lausus, et see ongi nende töö, mulle seletada, kus mis kuhu käib, nii et see pole minu süü vaid hoopis nende endi:):):) Krt nad teevad ikka igast kärbse sitast ka draama ja täna oli siis suurpuhastus, sest igal reedel teevad nad seda, kuna nädalavahetus kinni ja asjad ei saa niisama jääda: siis tuleb koik seinad ja pisimatki detailid ära pesta...oh jummel ja kord nad tahavad, et teeksin seda siis järsku, et toda... hei mutid otsustagu ära, mida ma siis lopuks tegema pean... see kui sita häda pesunööril...Aga ma loodan, et see alguse asi ja ma opin kiiresti, siis endal ka kindlam olla. Mulle aga meeldib vahel käia nousid restilt korjamas ja sorteerida ja neid masinasse panna ja pärast kuivatada, siis nad ei kobise minuga niipalju ja ma ei pea nendega suhtlema, saan rahulikult oma motteid moelda ja tegutseda.

Rongi äss

Täna ma siis läksin täiesti iseseisvalt tööle, kahe rongi ja metrooga. Ja muidugi Stanni suur lubaja, ütles, et tal mulle pilet olemas, siis ei pea ma ise sealt automaadist sellega mässama aga ta unustas ära ja saatis Melanyle teate, et tal pole piletit enam ja ma sain alles hommikul sellest teada. Mässasin siis ise selle automaadiga ja sain vale pileti, ma isegi ei osanud välja lugeda kuhu (nii minu moodi...) ja maksis vaid 10 euri, tegelik pilet pidi maksma 18 euri :), kuid mul vedas, kontrolle polnud. Ja kui ma lopuks pidin vahetama rongi metroo vastu siis küsisin ühe töötaja käest, kes seal seisis ja ta oli nii lahke, et tuli kogu tee minuga kaasa, et ma ära ei eksiks, sest seal tuleb korra alla minna, siis edasi kondida, siis üles ja siis kaks korda alla minna. Ma toesti loodan, et ma homme ikka mäletan kuidas täna tulin, et mul poleks mingi kana aju:) Hea aga see, et täna Luca ja Melanyga käisime rongijaamas ja Luca ostis mulle kuupileti, rohkem ma ei vaja, loodetavasti, sest koigi kohaselt 15 sept kolin linna elama...ja siis saan soita, rongi, metroo ja trammiga, ning lisaks veel bussidega:) Aga palju parem ikka kui lähen alles 10neks tööle, kohe oli midagi teha ja passima ei pidanud enam, täna oli üldse väga kiire päev ja tööd sai kovasti tehtud, isegi oppisin käsitlema seda uut koorimis nuga, puhastades kotitäis porgandeid:) Olen mina ikka tubli...loodan ainult et homme ikka tööle saabun, selle rongide virr varri keskel:)

Tööl lopuks

Täna siis ma alustan jälle tööd. hommikul kell 5.30 tuli ärgata ja soita tunnike autoga Frankfurdi. Hommikuti mul pole suurt midagi teha ja passin kella 10ni niisama suht ja siis hakkas tööööööö....aitan teha salateid köögis ja kui vaja koristan, kui tööd on, läheb aeg kiiresti ja ei pea palju motlema aga raske on , kui koik tahavad mulle tööd anda teha aga ma ei tea, keda esimesena kuulda votta ja koik muudkui seletavad ja seletavad. Juhe on nats kokku jooksnud. Melany ütles, et pärast tööd lähen rongiga koju, nüüd hakkangi üksi rongidega seiklema, sest mul tuleb kaks korda veel ka ümber istuda:) aga siis saan ma hommikul kauem magada ja saan tulla alles kümnesks tööle ja ei pea hommikul niisama passima. Aga täna külastas Lucat Stanni ja ma sain pärast ikka autoga koju:) ja ta lubas mulle ka homseks rongipileti sebida, nii et ei pea ise mässama, homme aga tuleb osta kuupilet, siis ei lähe niipalju raha ja saan koguaeg rongidega seigelda ja nädalavahetusel voin selle piletiga soita lausa Berliini, Münchenisse, Nümbergi kuhu iganes Saksamaa linnadesse. Kuupilet vaid 98 euri (üksikult ostes pean koguaeg erinevatesse kohtadesse erineva summa maksma) ja sellega saan kuus end segaseks soita:) Eks näis mis nädalavahetus mulle toob, tuleb vist osta saksamaa atlas, siis saan ka matkama minna , erinevatesse paikadesse:)

Matkapäev Erlenbachist Kingelbergi