Oh mu kallikesed, oli see vast nädal. Ma alustasin tööd siis lopuks ja hakkasin ka iseseisvalt rongidega liiklema. Ma ikka vahel nii dum dum. Eile näiteks jäin ühest rongist maha, sest ma rumaluke ei näinud, et seesama mis mu ees on lähebki sinna kus vaja, nii passisingi eile tunnike Aschaffenburgis. kül ma olin ikka endapeale tige ja koju joudes loikasin oma juuksed närvide rahustamiseks, no tere tali, nüüd mul nome soeng ka veel koigele lisaks. Ja nii tihti koik rongid hilinevad ja ma jooksen ühest kohast teise, vahel suurest innust ma lausa liiga palju jooksen ja korra panin oma peatusest ka mööda:) Aga ma öppin ja tegelikult on ikka lahe rongidega soita. See nädalavahetus lähen üksi Aschaffenburgi, ma loodan, et ikka rongid nädalavahetusel soidavad:)
Täna peale tööd, panin oma armsad karikakardega kummikud jalga(sadas vihma kogu päeva) ja läksin jälle jalutama viinamarjade vahele:) Stanni ka naeris pikalt mu üle, kui mind kummikutes nägi aga noh mis siin ikka, mulle on nad ikka nii armsad ja pealegi mu ode kinkis need mulle:)
Väike paari tunnine jalutuskäik tegi mu meele kohe palju elavamaks ja roomsamaks.
Mul paranoiad, et need köögimutid ei salli mind üldse. Nad ei näitanud mulle esimesel päeval üldse kuhu mis käib ja eeldavad, et ma tean ise koike ja kui tahan kuhugi miskit panna pahandavad, et need ei käi siia.....ja kord olid noad valesti pandud(mina isegi ei puutunud neid) ja kohe minu süü, et valesti seal jälle. Vahel nii suur soov visata koik asjad sinna samma porandale, saata korrektses eesti keeles p"""""i ja kondida minema aga ei saa, sest teised pole süüdi ju selles, et ma ei oska midagi. Hea aga seegi, et Melany kaitses täna mind. Kui koik koristatud, leidsid nad ühe pesemata riivi ja ütlesid, näe mina unustasin selle pesta ja oigesse kohta asetada aga Melany lausus, et see ongi nende töö, mulle seletada, kus mis kuhu käib, nii et see pole minu süü vaid hoopis nende endi:):):) Krt nad teevad ikka igast kärbse sitast ka draama ja täna oli siis suurpuhastus, sest igal reedel teevad nad seda, kuna nädalavahetus kinni ja asjad ei saa niisama jääda: siis tuleb koik seinad ja pisimatki detailid ära pesta...oh jummel ja kord nad tahavad, et teeksin seda siis järsku, et toda... hei mutid otsustagu ära, mida ma siis lopuks tegema pean... see kui sita häda pesunööril...Aga ma loodan, et see alguse asi ja ma opin kiiresti, siis endal ka kindlam olla. Mulle aga meeldib vahel käia nousid restilt korjamas ja sorteerida ja neid masinasse panna ja pärast kuivatada, siis nad ei kobise minuga niipalju ja ma ei pea nendega suhtlema, saan rahulikult oma motteid moelda ja tegutseda.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar